välja ronima

169b Г несов.сов.

вылезть, вылезти 1. из чего välja v maha ronima v tulema; \вылезатьть из ямы august välja ronima, \вылезатьть из телеги kõnek. vankrilt maha ronima, яблоко никак не \вылезатьет из кармана kõnek. õun ei tule kuidagi taskust välja;

2. madalk. (välja) trügima (ülek. kelleks); \вылезатьть в купцы kaupmeheseisusse trügima;

3. (без 1 и 2 л.) kõnek. välja tikkuma v tükkima; волосы \вылезатьют из-под шапки juuksed tikuvad mütsi alt välja;

4. (без 1 и 2 л.) (karva) ajama, välja kukkuma v langema; волосы \вылезатьют juuksed langevad välja, старый мех \вылезатьет vana (karus)nahk ajab karva; ‚

\вылезатьть v

лезть из шкуры v

из кожи kõnek. kas või nahast välja pugema

gener. (juuste kohta) välja langema, välja ronima, välja kukkuma, välja roomama

gener. välja rabelema, välja ronima

gener. välja ronima, välja roomama

colloq. ihust ja hingest püüdma, nahast välja ronima v. välja pugema

liter. valmis kas või nahast välja ronima

354 Г несов.

1. на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima v pugema; \лезтьть на дерево puu otsa ronima, \лезтьть на гору mäkke ronima, \лезтьть в окно aknast sisse ronima, \лезтьть в воду kõnek. vette ronima, \лезтьть под стол laua alla ronima v pugema;

2. во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он \лезтьет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, \лезтьть в аптечку rohukapi kallale minema;

3. на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; \лезтьть в драку kaklusse tükkima, \лезтьть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы \лезтьут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль \лезтьет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух \лезтьет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;

4. к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не \лезтьь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;

5. куда kõnek. trügima kelleks; \лезтьть в начальники ülemuseks trügima;

6. на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma v minema; сапог не \лезтьет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не \лезтьут в портфель raamatud ei mahu portfelli;

7. kõnek. välja langema v tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta); ‚

\лезтьть v

полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma v vihastuma;

\лезтьть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima;

\лезтьть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma;

из кожи v

из шкуры (вон) \лезтьть kõnek. kas või nahast välja pugema;

\лезтьть v

полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma;

\лезтьть v

полезть на стену v

на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema;

\лезтьть в глаза v

на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama;

ни в какие ворота не \лезтьет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid;

не \лезтьет в горло v

в рот v

в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi);

за словом в карман не \лезтьет v

не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого

глаза на лоб \лезтьут v

полезли madalk. kes teeb v tegi suured silmad, kellel lähevad v läksid silmad suureks v peas pahupidi; vrd.

354 (повел. накл. \полезтьь и полезай) Г сов.

1. на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); \полезтьть на дерево puu otsa ronima, \полезтьть в яму auku ronima, \полезтьть в драку kallale tikkuma, \полезтьть в спор vaidlusse sekkuma;

2. куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima v võtma minema; он \полезть в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, \полезтьть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;

3. välja langema v maha tulema (hakkama); волосы \полезтьли juuksed tulevad maha;

4. koost lagunema v rebenema (hakkama); пальто \полезтьло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema; ‚

глаза на лоб лезут v

\полезтьли у кого madalk. kes teeb v tegi suured silmad v ajab v ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad v läksid silmad peas pahupidi;

за словом в карман не \полезтьет kõnek. pole suu peale kukkunud

101 С с. неод.

1. aken (ka ülek.); ava; громадное \окно hiiglasuur aken, открытое v раскрытое \окно avatud aken, двойное \окно kahekordne aken, topeltaken, двухстворчатое \окно kahe poolega aken, одинарное \окно ühekordne aken, одностворчатое \окно ühe poolega aken, слуховое \окно pööninguaken, katuseaken, глухое \окно umbaken, задвижное \окно lükandaken, откидное \окно klappaken, слепое \окно pimeaken, dekoratiivaken, смотровое \окно vaateava, kontrollava, vaatlusaken, kontrollaken, комната в два окна kahe aknaga tuba, сидеть около v возле v у окна akna juures v all istuma, влезть через \окно akna kaudu sisse ronima, поставить цветок на \окно lille aknalauale panema v asetama, окна выходят в сад aknad on aia poole, разбить \окно akent puruks lööma, приоткрыть \окно akent paotama, заклеить окна aknaraame v aknaid kinni kleepima, стучать в \окно aknale koputama, выбросить в \окно v за \окно aknast välja viskama, смотреть в \окно aknast välja vaatama, выставить \окно akent eest ära võtma, \окно между лекциями kõnek. aken loengute vahel;

2. laugas; провалиться в \окно laukasse vajuma

1) gener. (íà ÷òî-ë., âî ÷òî-ë.) ronima

2) colloq. (ê êîìó-ë. ñ ÷åì-ë.) tüütama, (íà êîãî-ë., ÷òî-ë.) paras olema, pugema, välja langema, mahtuma, tükkima

71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая \ногаа parem jalg, левая \ногаа vasak v pahem jalg, передняя \ногаа esimene jalg, задняя \ногаа tagumine jalg, стропильная \ногаа ehit. sarikas, опорная \ногаа sport tugijalg, не по \ногае ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх \ногаах kolme jalaga laud, в \ногаах кровати voodi v sängi jalutsis, быть весь день на \ногаах kogu päeva jalul v jalgadel v püstijalu olema, взобраться v залезть \ногаами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с \ногаи vale jalga astuma (marssimisel), волочить v едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться v устоять на \ногаах jalul püsima, у кого ноги отнялись v подломились v подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать v переминаться с \ногаи на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema v torkama, перенести болезнь на \ногаах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть \ногаа на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать v сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе \ногаи mõlemat jalga luukama v lonkama (ka ülek.); ‚

без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama;

валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma;

бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma;

сбиться с ног kandu rakku jooksma;

с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый)

с ног до головы v

с головы до ног hambuni relvastatud v relvis;

одна \ногаа здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima);

вверх \ногаами uperkuuti, kummuli;

отбиваться руками и \ногаами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma;

ставить v

поставить вверх \ногаами pea peale pöörama;

колосс на глиняных \ногаах liter. hiiglane savijalgadel;

валяться в \ногаах у кого kelle ees põlvili maas roomama;

(быть) на короткой v

дружеской \ногае с кем kellega heal jalal v sõbramees olema;

с левой \ногаи v

не с той \ногаи вставать v

встать vasaku jalaga voodist tõusma;

\ногаи чьей

не будет где kõnek. kes ei tõsta v ei too enam oma jalgagi kuhu;

едва ноги носят v

держат, едва на \ногаах стоит v

держится, ноги не держат kõnek. ei seisa v püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.);

ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama;

ставить v

поставить на ноги jalule aitama;

(быть) одной \ногаой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema;

ни \ногаой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu;

ни в зуб \ногаой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea);

идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima;

жить на широкую ногу laialt v külla otsas elama